Kui mõnusad on need päevad, kui ma ärkan päike paitades minu pead.Olen avastanud, enda kodu ilu.Vaikselt hommikuti askeldades või õhtuti nõusid pestes, leian kui mõnus on, et sul on enda ruum.Ma armastan kõike enda kodus : meie magamistuba, mis on väikene,aga mõnus ; minu kööki, kus on mõnus askeldada ja küpsetada ; meie living room´i, mida annab veel sisustada ning meie rõdu, mis varsti avab oma hooaja :P.
Eile käis vanaema mul külas.Koos küpsetasime kohupiimakooki kirssidega, liha ja friikaid ning lehttainast pirukaid, mida tegime minu gaasiahjus, mida ma olen tavaliselt peljanud.Mulle on räägitud kohutavaid asju, mida saab gaasiahjuga teha, sealt ka see hirm.Aga hirmule nagu viirusele on antiviirus ehk antihirm, mis kadus mul.Igaks juhuks kontrollisin mitu korda üle, kas gaas oli peale seda kinni.Võiks öelda, et küpsetamise ajal olin ma täieliku "laksu" all :D.Eks ma pean harjuma sellega.
Nüüdsest aga saan ma küpsetamise õigele levelile ja uskuge mind, küll ma üllatan teid ;)
Seni aga Teile ilusa päeva nautimist!
Elisa.
reede, Veebruar 17, 2012
kolmapäev, Veebruar 15, 2012
laskma minna
Tuba on sassis, aga ei viitsi sellega ka pihta alustada.Mõtlesin ühel päeval, et mul on liiga palju vaba aega, mis väsitab mind.võib-olla ma lihtsalt ei oska sellega midagi peale hakkata, aga seda laristada oskan küll.nagu ma olen tüüpiline sangviinik, kes alustades mõnda asja, avastab hoopis millegi muu.
võib-olla ma ei suuda lihtsalt enda mõtteid talitseda.
olen mõelnud pikka aega, et minna joogatrenni või kasvõi kodus alustada, kuna tunnen, et mu elus on see "miski" puudu, mida ma vajan oma energia kogumiseks.Lisaks pole ma ammu lugenud "Häid" raamatuid.Nüüd aga laenutasin raamatukogust Merit Raju raamatu "Hingele pai", mis tõi minuni selle maailmavaate uuesti tagasi, kui ma gümnaasiumis olin.Selle lihtsa fakti, kuidas nautida ja kirjeldada enda ümber olevaid asju, laskudes ka sügavamatesse detailidesse.Ma mäletan ühte hetke, kui ma olin kodus ja kirjutasin toas oma päevikusse suve õhustikust või kuidas lapsed naeravad väljas ja "kiisu"(äike) nurrub taevas.Peale seda tundus kuidagi parem.See oli nagu jutustamine või rääkimine kellegile.Ma tundsin ennast äralaetud, sest ma sain pastakast välja juurida need sõnad, mis sulandusid tolle hetkega.See tunne on imeline!
Kahjuks ma ei saa enam neid hetki lugeda, sest otsustasin enda päevikud ära põletada.Otsustasin, et olen selle peatüki endas ära elanud ja aeg on alustada uus.Ehk siis Viies peatükk, nagu mu perekonnanimigi (Mul oli 4 pävikut).Liiga palju mõtlemine ja analüüsimine kõige peale, mis mu mõtetes, toob ka väga valusaid mälestusi ja mõtetega on neid väga lihtne eirata, aga kui kirjutamist alustad, siis sa kirjutad ennast tühjaks ning kõik mõtted paberile.Ma ei taha neid kurbi mõtteid enam.Ma olen leppinud juba paratamatusega.Sest meil kõigil on kunagi oma aeg.Ja me ei saagi inimest takistada, tal minna , kuna see pole meie otsustada vaid tema ning olgugi, et see teeb kurvaks saatjad, siis me peame uskuma, et Saatus soovis seda.Et see oligi Tema saatus.
Täpselt samamoodi nagu ma pean laskma Vardol minna sõjaväkke.
Ma polegi maininud, et Vardo läheb sõjaväkke.Ennem tundus see mõte minu jaoks hirmuäratav, aga kui Ma teda kõrvalt vaatasin ja nägin tema silmades kasvavat elevust nagu väikeses beebis otsustasin, et ma ei tohi teda takistada, kui Ta tahab minna.Olgugi, kui me oleme selle viimasel aastal palju läbi elanud ja ka vähem näinud, siis ma ikka kujutan enda ees ilusat tulevikku koos temaga.Ma tahangi näidata, et Ma olen Tema kõrval igasuguses halvas ja masenduses, nagu Tema on mulle olnud.Ma tahan näidata, et ma olen tugev naine, kes ootab enda Kallimat koju.Vanasti oli veel raskem, sest osadel ei tulnudki oma Kallimad koju.
Raskused ongi selle seljatamiseks.Ma olen viimasel ajal pannud tähele, et meil on neid veel palju olnud.Justangu meid pantakse proovile.Kuid minu süda jääb truuks ja soojaks nagu alati.Nagu ka Temal.Ma loodan.
Ilus luuletus, mis meenutab suve 2010, kui ma veel ei teadnud, et Tema silmad viivadki mind kaasa pikale reisile.
võib-olla ma ei suuda lihtsalt enda mõtteid talitseda.
olen mõelnud pikka aega, et minna joogatrenni või kasvõi kodus alustada, kuna tunnen, et mu elus on see "miski" puudu, mida ma vajan oma energia kogumiseks.Lisaks pole ma ammu lugenud "Häid" raamatuid.Nüüd aga laenutasin raamatukogust Merit Raju raamatu "Hingele pai", mis tõi minuni selle maailmavaate uuesti tagasi, kui ma gümnaasiumis olin.Selle lihtsa fakti, kuidas nautida ja kirjeldada enda ümber olevaid asju, laskudes ka sügavamatesse detailidesse.Ma mäletan ühte hetke, kui ma olin kodus ja kirjutasin toas oma päevikusse suve õhustikust või kuidas lapsed naeravad väljas ja "kiisu"(äike) nurrub taevas.Peale seda tundus kuidagi parem.See oli nagu jutustamine või rääkimine kellegile.Ma tundsin ennast äralaetud, sest ma sain pastakast välja juurida need sõnad, mis sulandusid tolle hetkega.See tunne on imeline!
Kahjuks ma ei saa enam neid hetki lugeda, sest otsustasin enda päevikud ära põletada.Otsustasin, et olen selle peatüki endas ära elanud ja aeg on alustada uus.Ehk siis Viies peatükk, nagu mu perekonnanimigi (Mul oli 4 pävikut).Liiga palju mõtlemine ja analüüsimine kõige peale, mis mu mõtetes, toob ka väga valusaid mälestusi ja mõtetega on neid väga lihtne eirata, aga kui kirjutamist alustad, siis sa kirjutad ennast tühjaks ning kõik mõtted paberile.Ma ei taha neid kurbi mõtteid enam.Ma olen leppinud juba paratamatusega.Sest meil kõigil on kunagi oma aeg.Ja me ei saagi inimest takistada, tal minna , kuna see pole meie otsustada vaid tema ning olgugi, et see teeb kurvaks saatjad, siis me peame uskuma, et Saatus soovis seda.Et see oligi Tema saatus.
Täpselt samamoodi nagu ma pean laskma Vardol minna sõjaväkke.
Ma polegi maininud, et Vardo läheb sõjaväkke.Ennem tundus see mõte minu jaoks hirmuäratav, aga kui Ma teda kõrvalt vaatasin ja nägin tema silmades kasvavat elevust nagu väikeses beebis otsustasin, et ma ei tohi teda takistada, kui Ta tahab minna.Olgugi, kui me oleme selle viimasel aastal palju läbi elanud ja ka vähem näinud, siis ma ikka kujutan enda ees ilusat tulevikku koos temaga.Ma tahangi näidata, et Ma olen Tema kõrval igasuguses halvas ja masenduses, nagu Tema on mulle olnud.Ma tahan näidata, et ma olen tugev naine, kes ootab enda Kallimat koju.Vanasti oli veel raskem, sest osadel ei tulnudki oma Kallimad koju.
Raskused ongi selle seljatamiseks.Ma olen viimasel ajal pannud tähele, et meil on neid veel palju olnud.Justangu meid pantakse proovile.Kuid minu süda jääb truuks ja soojaks nagu alati.Nagu ka Temal.Ma loodan.
Väike öölaul
Öö vaikusse vajunud oli,
oli kuu pilvede kägaras.
Tähed langesid risti ja rästi,
keerles kuu pilvede kägaras.
Pime ja pehme oli
ja tähed tundsid sest rõõmu.
Must ja meeldiv oli,
ja mets jõi kuupaiste sõõmu.
Ja hulgana hobuseid sõi,
sõid rohtu uinuval aasal.
Ja kogu see hämar maailm,
heljus kuupaistes siia ja sinna.
Ja sinu silmad pärani,
lasid end kaasa viia.
Ilus luuletus, mis meenutab suve 2010, kui ma veel ei teadnud, et Tema silmad viivadki mind kaasa pikale reisile.
pühapäev, Veebruar 05, 2012
ja nii on möödunud need külmad nädalad..
27.jaanuaril osalesin ma Krässu kingitud Veinimaailma veinikoolitusel "Valgete veinide harmoonia".Veinikoolitus oli iseenesest äärmiselt põnev, aga osad asjad jäid mulle ikkagi selgusetuks, kuna ma pole nii põhjalikult süvendunud valgetesse veinidesse ja nende detailidesse.Ütleme nii, et informatsiooni allikas veidikene puudub minul, aga mingi osa tarkust ma ikkagi kogusin.
Mulle äärmiselt meeldis see, kuidas me veinidest välja juurisime sõnad ja iseloomu.Alustasime happelise Rieslinguga lõpetades oksüdeerunud kuldse-merevaiguse Sauvignon blanc´i´ga.Meil oli ees skeem, mille tõttu me analüüsisime kas vein kaldub happelise või magususe juurde.Kokkuvõtte tuli äärmiselt vinge, kuna igal inimesel oli oma arvamus.Ka mina järeldasin, et mulle meeldivad happelised ja värsked veinid, kui leebed ja magusamad.Võib-olla ma pole sattunud oksüdeerunud veinide seltsi ennem ja võib-olla on see tingitud kõrbedamast hinnast.Praegu ma siiski üritan viinamarjasorte selgeks õppida ja hiljem väiksemaid piirkondasid.Tahan osata vähemalt nii palju, et ma oskan kellega rääkida, mingist teatust veinist ja just otsida enda lemmikuid viinamarjasorte, piirkonde ning veinikülakesi.Ma arvan, et seda ma jäängi õppima terve elu..Aga vähemalt ma üritan.
Otsustasin hakkata võtma iga kuu selliseid koolitusi, aga mind pani mõtlema töökaaslase soovitus, millise raha ma paneksin selle alla, kui uurida Tartus ühe sommeljee koolitusi.Ma arvan, et see oleks targem valik, kui panna raha koolitustele, mis kokkuvõttes teevad ilusa summa.Kuna minu elueesmärgiks on minna kunagi sommeljee kooli, siis annaks tugeva aluspõhja õppida professionaalilt.
Terve see nädal, mis ma olen veetnud, on olnud suurepärane.Ja suurepäraseks on selle teinud just Vardo.Oleme maal, Vardo on kalal käinud ja oleme saanud koos rohkem aeg veeta, kui tavaliselt.Ma küpsetasin ühel päeval Prantsuse šokolaadikooki, mis on äärmiselt kerge ja maitsev kook.
retsepti saate siit
http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=8718
Kuna Vardo ema Ülle on sinisel lehel oma jalaga, siis oleme meie päeval askeldanud.Ma olen raamatut lugenud, pildistanud ning niisama puhanud.
Hea on ülepika aja uinuda kellegi soojas kaisus :}
Täna on minu kullakallil õekesel sünnipäev ja kohe varsti me liigumegi tema juurde.Saab olema vahva õhtu :)
Olge terved ja pidage vastu see külm!
No on alles hobi :D
Mulle äärmiselt meeldis see, kuidas me veinidest välja juurisime sõnad ja iseloomu.Alustasime happelise Rieslinguga lõpetades oksüdeerunud kuldse-merevaiguse Sauvignon blanc´i´ga.Meil oli ees skeem, mille tõttu me analüüsisime kas vein kaldub happelise või magususe juurde.Kokkuvõtte tuli äärmiselt vinge, kuna igal inimesel oli oma arvamus.Ka mina järeldasin, et mulle meeldivad happelised ja värsked veinid, kui leebed ja magusamad.Võib-olla ma pole sattunud oksüdeerunud veinide seltsi ennem ja võib-olla on see tingitud kõrbedamast hinnast.Praegu ma siiski üritan viinamarjasorte selgeks õppida ja hiljem väiksemaid piirkondasid.Tahan osata vähemalt nii palju, et ma oskan kellega rääkida, mingist teatust veinist ja just otsida enda lemmikuid viinamarjasorte, piirkonde ning veinikülakesi.Ma arvan, et seda ma jäängi õppima terve elu..Aga vähemalt ma üritan.
Otsustasin hakkata võtma iga kuu selliseid koolitusi, aga mind pani mõtlema töökaaslase soovitus, millise raha ma paneksin selle alla, kui uurida Tartus ühe sommeljee koolitusi.Ma arvan, et see oleks targem valik, kui panna raha koolitustele, mis kokkuvõttes teevad ilusa summa.Kuna minu elueesmärgiks on minna kunagi sommeljee kooli, siis annaks tugeva aluspõhja õppida professionaalilt.
Terve see nädal, mis ma olen veetnud, on olnud suurepärane.Ja suurepäraseks on selle teinud just Vardo.Oleme maal, Vardo on kalal käinud ja oleme saanud koos rohkem aeg veeta, kui tavaliselt.Ma küpsetasin ühel päeval Prantsuse šokolaadikooki, mis on äärmiselt kerge ja maitsev kook.
retsepti saate siit
http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=8718
Kuna Vardo ema Ülle on sinisel lehel oma jalaga, siis oleme meie päeval askeldanud.Ma olen raamatut lugenud, pildistanud ning niisama puhanud.
Hea on ülepika aja uinuda kellegi soojas kaisus :}
Täna on minu kullakallil õekesel sünnipäev ja kohe varsti me liigumegi tema juurde.Saab olema vahva õhtu :)
Olge terved ja pidage vastu see külm!
No on alles hobi :D
Telli:
Postitused (Atom)