Kui mõnusad on need päevad, kui ma ärkan päike paitades minu pead.Olen avastanud, enda kodu ilu.Vaikselt hommikuti askeldades või õhtuti nõusid pestes, leian kui mõnus on, et sul on enda ruum.Ma armastan kõike enda kodus : meie magamistuba, mis on väikene,aga mõnus ; minu kööki, kus on mõnus askeldada ja küpsetada ; meie living room´i, mida annab veel sisustada ning meie rõdu, mis varsti avab oma hooaja :P.
Eile käis vanaema mul külas.Koos küpsetasime kohupiimakooki kirssidega, liha ja friikaid ning lehttainast pirukaid, mida tegime minu gaasiahjus, mida ma olen tavaliselt peljanud.Mulle on räägitud kohutavaid asju, mida saab gaasiahjuga teha, sealt ka see hirm.Aga hirmule nagu viirusele on antiviirus ehk antihirm, mis kadus mul.Igaks juhuks kontrollisin mitu korda üle, kas gaas oli peale seda kinni.Võiks öelda, et küpsetamise ajal olin ma täieliku "laksu" all :D.Eks ma pean harjuma sellega.
Nüüdsest aga saan ma küpsetamise õigele levelile ja uskuge mind, küll ma üllatan teid ;)
Seni aga Teile ilusa päeva nautimist!
Elisa.
reede, Veebruar 17, 2012
kolmapäev, Veebruar 15, 2012
laskma minna
Tuba on sassis, aga ei viitsi sellega ka pihta alustada.Mõtlesin ühel päeval, et mul on liiga palju vaba aega, mis väsitab mind.võib-olla ma lihtsalt ei oska sellega midagi peale hakkata, aga seda laristada oskan küll.nagu ma olen tüüpiline sangviinik, kes alustades mõnda asja, avastab hoopis millegi muu.
võib-olla ma ei suuda lihtsalt enda mõtteid talitseda.
olen mõelnud pikka aega, et minna joogatrenni või kasvõi kodus alustada, kuna tunnen, et mu elus on see "miski" puudu, mida ma vajan oma energia kogumiseks.Lisaks pole ma ammu lugenud "Häid" raamatuid.Nüüd aga laenutasin raamatukogust Merit Raju raamatu "Hingele pai", mis tõi minuni selle maailmavaate uuesti tagasi, kui ma gümnaasiumis olin.Selle lihtsa fakti, kuidas nautida ja kirjeldada enda ümber olevaid asju, laskudes ka sügavamatesse detailidesse.Ma mäletan ühte hetke, kui ma olin kodus ja kirjutasin toas oma päevikusse suve õhustikust või kuidas lapsed naeravad väljas ja "kiisu"(äike) nurrub taevas.Peale seda tundus kuidagi parem.See oli nagu jutustamine või rääkimine kellegile.Ma tundsin ennast äralaetud, sest ma sain pastakast välja juurida need sõnad, mis sulandusid tolle hetkega.See tunne on imeline!
Kahjuks ma ei saa enam neid hetki lugeda, sest otsustasin enda päevikud ära põletada.Otsustasin, et olen selle peatüki endas ära elanud ja aeg on alustada uus.Ehk siis Viies peatükk, nagu mu perekonnanimigi (Mul oli 4 pävikut).Liiga palju mõtlemine ja analüüsimine kõige peale, mis mu mõtetes, toob ka väga valusaid mälestusi ja mõtetega on neid väga lihtne eirata, aga kui kirjutamist alustad, siis sa kirjutad ennast tühjaks ning kõik mõtted paberile.Ma ei taha neid kurbi mõtteid enam.Ma olen leppinud juba paratamatusega.Sest meil kõigil on kunagi oma aeg.Ja me ei saagi inimest takistada, tal minna , kuna see pole meie otsustada vaid tema ning olgugi, et see teeb kurvaks saatjad, siis me peame uskuma, et Saatus soovis seda.Et see oligi Tema saatus.
Täpselt samamoodi nagu ma pean laskma Vardol minna sõjaväkke.
Ma polegi maininud, et Vardo läheb sõjaväkke.Ennem tundus see mõte minu jaoks hirmuäratav, aga kui Ma teda kõrvalt vaatasin ja nägin tema silmades kasvavat elevust nagu väikeses beebis otsustasin, et ma ei tohi teda takistada, kui Ta tahab minna.Olgugi, kui me oleme selle viimasel aastal palju läbi elanud ja ka vähem näinud, siis ma ikka kujutan enda ees ilusat tulevikku koos temaga.Ma tahangi näidata, et Ma olen Tema kõrval igasuguses halvas ja masenduses, nagu Tema on mulle olnud.Ma tahan näidata, et ma olen tugev naine, kes ootab enda Kallimat koju.Vanasti oli veel raskem, sest osadel ei tulnudki oma Kallimad koju.
Raskused ongi selle seljatamiseks.Ma olen viimasel ajal pannud tähele, et meil on neid veel palju olnud.Justangu meid pantakse proovile.Kuid minu süda jääb truuks ja soojaks nagu alati.Nagu ka Temal.Ma loodan.
Ilus luuletus, mis meenutab suve 2010, kui ma veel ei teadnud, et Tema silmad viivadki mind kaasa pikale reisile.
võib-olla ma ei suuda lihtsalt enda mõtteid talitseda.
olen mõelnud pikka aega, et minna joogatrenni või kasvõi kodus alustada, kuna tunnen, et mu elus on see "miski" puudu, mida ma vajan oma energia kogumiseks.Lisaks pole ma ammu lugenud "Häid" raamatuid.Nüüd aga laenutasin raamatukogust Merit Raju raamatu "Hingele pai", mis tõi minuni selle maailmavaate uuesti tagasi, kui ma gümnaasiumis olin.Selle lihtsa fakti, kuidas nautida ja kirjeldada enda ümber olevaid asju, laskudes ka sügavamatesse detailidesse.Ma mäletan ühte hetke, kui ma olin kodus ja kirjutasin toas oma päevikusse suve õhustikust või kuidas lapsed naeravad väljas ja "kiisu"(äike) nurrub taevas.Peale seda tundus kuidagi parem.See oli nagu jutustamine või rääkimine kellegile.Ma tundsin ennast äralaetud, sest ma sain pastakast välja juurida need sõnad, mis sulandusid tolle hetkega.See tunne on imeline!
Kahjuks ma ei saa enam neid hetki lugeda, sest otsustasin enda päevikud ära põletada.Otsustasin, et olen selle peatüki endas ära elanud ja aeg on alustada uus.Ehk siis Viies peatükk, nagu mu perekonnanimigi (Mul oli 4 pävikut).Liiga palju mõtlemine ja analüüsimine kõige peale, mis mu mõtetes, toob ka väga valusaid mälestusi ja mõtetega on neid väga lihtne eirata, aga kui kirjutamist alustad, siis sa kirjutad ennast tühjaks ning kõik mõtted paberile.Ma ei taha neid kurbi mõtteid enam.Ma olen leppinud juba paratamatusega.Sest meil kõigil on kunagi oma aeg.Ja me ei saagi inimest takistada, tal minna , kuna see pole meie otsustada vaid tema ning olgugi, et see teeb kurvaks saatjad, siis me peame uskuma, et Saatus soovis seda.Et see oligi Tema saatus.
Täpselt samamoodi nagu ma pean laskma Vardol minna sõjaväkke.
Ma polegi maininud, et Vardo läheb sõjaväkke.Ennem tundus see mõte minu jaoks hirmuäratav, aga kui Ma teda kõrvalt vaatasin ja nägin tema silmades kasvavat elevust nagu väikeses beebis otsustasin, et ma ei tohi teda takistada, kui Ta tahab minna.Olgugi, kui me oleme selle viimasel aastal palju läbi elanud ja ka vähem näinud, siis ma ikka kujutan enda ees ilusat tulevikku koos temaga.Ma tahangi näidata, et Ma olen Tema kõrval igasuguses halvas ja masenduses, nagu Tema on mulle olnud.Ma tahan näidata, et ma olen tugev naine, kes ootab enda Kallimat koju.Vanasti oli veel raskem, sest osadel ei tulnudki oma Kallimad koju.
Raskused ongi selle seljatamiseks.Ma olen viimasel ajal pannud tähele, et meil on neid veel palju olnud.Justangu meid pantakse proovile.Kuid minu süda jääb truuks ja soojaks nagu alati.Nagu ka Temal.Ma loodan.
Väike öölaul
Öö vaikusse vajunud oli,
oli kuu pilvede kägaras.
Tähed langesid risti ja rästi,
keerles kuu pilvede kägaras.
Pime ja pehme oli
ja tähed tundsid sest rõõmu.
Must ja meeldiv oli,
ja mets jõi kuupaiste sõõmu.
Ja hulgana hobuseid sõi,
sõid rohtu uinuval aasal.
Ja kogu see hämar maailm,
heljus kuupaistes siia ja sinna.
Ja sinu silmad pärani,
lasid end kaasa viia.
Ilus luuletus, mis meenutab suve 2010, kui ma veel ei teadnud, et Tema silmad viivadki mind kaasa pikale reisile.
pühapäev, Veebruar 05, 2012
ja nii on möödunud need külmad nädalad..
27.jaanuaril osalesin ma Krässu kingitud Veinimaailma veinikoolitusel "Valgete veinide harmoonia".Veinikoolitus oli iseenesest äärmiselt põnev, aga osad asjad jäid mulle ikkagi selgusetuks, kuna ma pole nii põhjalikult süvendunud valgetesse veinidesse ja nende detailidesse.Ütleme nii, et informatsiooni allikas veidikene puudub minul, aga mingi osa tarkust ma ikkagi kogusin.
Mulle äärmiselt meeldis see, kuidas me veinidest välja juurisime sõnad ja iseloomu.Alustasime happelise Rieslinguga lõpetades oksüdeerunud kuldse-merevaiguse Sauvignon blanc´i´ga.Meil oli ees skeem, mille tõttu me analüüsisime kas vein kaldub happelise või magususe juurde.Kokkuvõtte tuli äärmiselt vinge, kuna igal inimesel oli oma arvamus.Ka mina järeldasin, et mulle meeldivad happelised ja värsked veinid, kui leebed ja magusamad.Võib-olla ma pole sattunud oksüdeerunud veinide seltsi ennem ja võib-olla on see tingitud kõrbedamast hinnast.Praegu ma siiski üritan viinamarjasorte selgeks õppida ja hiljem väiksemaid piirkondasid.Tahan osata vähemalt nii palju, et ma oskan kellega rääkida, mingist teatust veinist ja just otsida enda lemmikuid viinamarjasorte, piirkonde ning veinikülakesi.Ma arvan, et seda ma jäängi õppima terve elu..Aga vähemalt ma üritan.
Otsustasin hakkata võtma iga kuu selliseid koolitusi, aga mind pani mõtlema töökaaslase soovitus, millise raha ma paneksin selle alla, kui uurida Tartus ühe sommeljee koolitusi.Ma arvan, et see oleks targem valik, kui panna raha koolitustele, mis kokkuvõttes teevad ilusa summa.Kuna minu elueesmärgiks on minna kunagi sommeljee kooli, siis annaks tugeva aluspõhja õppida professionaalilt.
Terve see nädal, mis ma olen veetnud, on olnud suurepärane.Ja suurepäraseks on selle teinud just Vardo.Oleme maal, Vardo on kalal käinud ja oleme saanud koos rohkem aeg veeta, kui tavaliselt.Ma küpsetasin ühel päeval Prantsuse šokolaadikooki, mis on äärmiselt kerge ja maitsev kook.
retsepti saate siit
http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=8718
Kuna Vardo ema Ülle on sinisel lehel oma jalaga, siis oleme meie päeval askeldanud.Ma olen raamatut lugenud, pildistanud ning niisama puhanud.
Hea on ülepika aja uinuda kellegi soojas kaisus :}
Täna on minu kullakallil õekesel sünnipäev ja kohe varsti me liigumegi tema juurde.Saab olema vahva õhtu :)
Olge terved ja pidage vastu see külm!
No on alles hobi :D
Mulle äärmiselt meeldis see, kuidas me veinidest välja juurisime sõnad ja iseloomu.Alustasime happelise Rieslinguga lõpetades oksüdeerunud kuldse-merevaiguse Sauvignon blanc´i´ga.Meil oli ees skeem, mille tõttu me analüüsisime kas vein kaldub happelise või magususe juurde.Kokkuvõtte tuli äärmiselt vinge, kuna igal inimesel oli oma arvamus.Ka mina järeldasin, et mulle meeldivad happelised ja värsked veinid, kui leebed ja magusamad.Võib-olla ma pole sattunud oksüdeerunud veinide seltsi ennem ja võib-olla on see tingitud kõrbedamast hinnast.Praegu ma siiski üritan viinamarjasorte selgeks õppida ja hiljem väiksemaid piirkondasid.Tahan osata vähemalt nii palju, et ma oskan kellega rääkida, mingist teatust veinist ja just otsida enda lemmikuid viinamarjasorte, piirkonde ning veinikülakesi.Ma arvan, et seda ma jäängi õppima terve elu..Aga vähemalt ma üritan.
Otsustasin hakkata võtma iga kuu selliseid koolitusi, aga mind pani mõtlema töökaaslase soovitus, millise raha ma paneksin selle alla, kui uurida Tartus ühe sommeljee koolitusi.Ma arvan, et see oleks targem valik, kui panna raha koolitustele, mis kokkuvõttes teevad ilusa summa.Kuna minu elueesmärgiks on minna kunagi sommeljee kooli, siis annaks tugeva aluspõhja õppida professionaalilt.
Terve see nädal, mis ma olen veetnud, on olnud suurepärane.Ja suurepäraseks on selle teinud just Vardo.Oleme maal, Vardo on kalal käinud ja oleme saanud koos rohkem aeg veeta, kui tavaliselt.Ma küpsetasin ühel päeval Prantsuse šokolaadikooki, mis on äärmiselt kerge ja maitsev kook.
retsepti saate siit
http://nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=8718
Kuna Vardo ema Ülle on sinisel lehel oma jalaga, siis oleme meie päeval askeldanud.Ma olen raamatut lugenud, pildistanud ning niisama puhanud.
Hea on ülepika aja uinuda kellegi soojas kaisus :}
Täna on minu kullakallil õekesel sünnipäev ja kohe varsti me liigumegi tema juurde.Saab olema vahva õhtu :)
Olge terved ja pidage vastu see külm!
No on alles hobi :D
reede, Jaanuar 27, 2012
"A hug is worth a thousand words. A friend is worth more."J.Fitzwilliam
Seda kohutavat üksindust, mida ma olen pidanud juba augusti lõpust tundma meie kodus, on aidanud leevendada sõbrannad.
Eile oligi-Krässu aeg.
Kuna ma käisin ka lõuna aegu vanaema juurest läbi, siis kodu toimetamiseks jäi vähe aega.Aga ikkagi otsustasin midagi mõnusat ja head kokata.Krässu on samasugune magusasõber nagu mina, niiet ta ei pane iialgi pahaks, kui paar kalorit lisandub , kuna magustoidu psühholoogiline mõju võib olla rahulduspakkuvam, kui väike flirt mehega :D.
Ma olin juba ennemgi mõelnud selle sama retsepti peale, kui ükskord mul magusaisu tuli.Lihtne valmistada ja hea amps toredale õhtule.
Retspet pärineb "Kuldsest magustoidu raamatust", mille ma hiljaaegu endale soetasin.Magustoiduraamat, kus on üle 250 retsepti erinevatest dessertidest ja mis paneb fantaasia ning toidumeeled tööle-erinevad pildid.
Sidruni-marjakreem
250g mascarpone´t, mille ma asendasin "Köögi toorjuustu"-ga, kuna Maxima, ei paku mascarpone´t
180 ml magusat kondenspiima
2 sidruni riivitud koor ja mahl
250 g värskete marjade segu+veel marju kaunistamiseks.(mina panin maasikaid, kuna Maxima´s oli ainult seda)
375 ml 35% rõõska koort
Sega mascarpone, kondenspiim,sindrunimahl-ja koor kausis ühtlaseks massiks.Purusta marjad saumikseriga püreeks, suru läbi tiheda sõela ja sega kreemiga.Mikserda koor suurel kiirusel pehmeks vahuks ning tõsta kreemiga segi.Jaota sidruni-marjakreem lusikaga 6-8 pokaali, kata ja pane vähemalt 2 tunniks külmikusse tarduma.Kaunista iga portsjon marjadega ja serveeri.
Nii lihtne see oligi.
Õhtu kujunes väga vahvaks.Rääkisime tekkide all (meie üürikorter on väga külm), meestest, eksidest, suhetest ja vaatasime filmi "Seks ja linn 2", mis tõi naerupahvakuid.
Lisaks ühe laulu, mis tuleb välja, et on aastast 1975 a.
Kahjuks mul pilte pole, kuna mu digika akud oli tühjad, aga väike mälestus Krässu lõpetamisest :
Bacardi Breezeri, banaani , laimi smuuti ;)
Kallis oled Krässu :)
Eile oligi-Krässu aeg.
Kuna ma käisin ka lõuna aegu vanaema juurest läbi, siis kodu toimetamiseks jäi vähe aega.Aga ikkagi otsustasin midagi mõnusat ja head kokata.Krässu on samasugune magusasõber nagu mina, niiet ta ei pane iialgi pahaks, kui paar kalorit lisandub , kuna magustoidu psühholoogiline mõju võib olla rahulduspakkuvam, kui väike flirt mehega :D.
Ma olin juba ennemgi mõelnud selle sama retsepti peale, kui ükskord mul magusaisu tuli.Lihtne valmistada ja hea amps toredale õhtule.
Retspet pärineb "Kuldsest magustoidu raamatust", mille ma hiljaaegu endale soetasin.Magustoiduraamat, kus on üle 250 retsepti erinevatest dessertidest ja mis paneb fantaasia ning toidumeeled tööle-erinevad pildid.
Sidruni-marjakreem
250g mascarpone´t, mille ma asendasin "Köögi toorjuustu"-ga, kuna Maxima, ei paku mascarpone´t
180 ml magusat kondenspiima
2 sidruni riivitud koor ja mahl
250 g värskete marjade segu+veel marju kaunistamiseks.(mina panin maasikaid, kuna Maxima´s oli ainult seda)
375 ml 35% rõõska koort
Sega mascarpone, kondenspiim,sindrunimahl-ja koor kausis ühtlaseks massiks.Purusta marjad saumikseriga püreeks, suru läbi tiheda sõela ja sega kreemiga.Mikserda koor suurel kiirusel pehmeks vahuks ning tõsta kreemiga segi.Jaota sidruni-marjakreem lusikaga 6-8 pokaali, kata ja pane vähemalt 2 tunniks külmikusse tarduma.Kaunista iga portsjon marjadega ja serveeri.
Nii lihtne see oligi.
Õhtu kujunes väga vahvaks.Rääkisime tekkide all (meie üürikorter on väga külm), meestest, eksidest, suhetest ja vaatasime filmi "Seks ja linn 2", mis tõi naerupahvakuid.
Lisaks ühe laulu, mis tuleb välja, et on aastast 1975 a.
Kahjuks mul pilte pole, kuna mu digika akud oli tühjad, aga väike mälestus Krässu lõpetamisest :
Bacardi Breezeri, banaani , laimi smuuti ;)
Kallis oled Krässu :)
kolmapäev, Jaanuar 25, 2012
"nagu peen kokkuvõte loodusest"
Niisiis saage tuttavaks ühe minu lemmikuima valge veini viinamarjaga-Riesling.Sellest marjast tehtud vein, peab kohustuslikus korras külmkapis seisma, mis peale rasket tööpäeva lõppu heidaks murepilved taevast ja viiks otsejoones unistades Saksamaa ilusa looduse rüppe.Selle marja valmistatud veini mõnus happesus plahvatab suus, mis on ideaalses tasakaalus suhkruga.Sellel viinamarjal on hing!
Niisiis, minu Rieslingu tee algas alates sellest, kui ma töötasin eelmises töökohas, kus majaveiniks oli Johann Bruner´i Riesling, Moseli piirkonnast.Kui ma veinikoolitusel seda proovisin tundus Ta mulle vägagi sümpaatne, kuigi ma mõistsin, et see pole ainuke.Kindlasti on ka kuskil maapõues parimaid.
Ja niisiiis, juba kuu ajast vaagimist ja lugemist otsustasin, et minu valik saab olema Reini jõe orust pärit "aristorkraat", mis on võimsa happelise selgrooga.Väidetavalt.
Ega ma ei pidanudki pettuma.
See pudel tõi minuni selle "uhkuse ja elegantsuse", mida ma pelgalt lugesin ennem raamatu lehekülgedelt.See vein jutustas mulle loo.See andis mõista, et Ta on pärit just selle jõe-äärsest alalt, kus on pikad ja kuldsed sügised, ning soojad suved.See vein tekitas minus janu.
Ma täitsa usun, et Riesling on võimeline on peegeldama oma viinapuuaia mullsastiku truudusega, mis ütletab kõik teised sordid.
Klaas kahvatukollast Rieslingut toob sinuni terve looduse olemuse.Ka vein tundub parem, kui naudid rõõmuga klaasikest Rieslingut ja imestad, mida loodus meile loonud on.Nagu Arne Pajula on öelnud "Võimalus kohata veini, mille puhul emakene loodus on veinimeistrid purki ajanud on väga suur."
Ma arvan, et ma pole ainukene, kes jumaldab Rieslingut.Nüüd ma aga tean, et minu külmkapis peab olema alati üks värske ja lilleline Riesling, mis suudab sind alati panna mõtlema elu helgetele hetkedele.
Mind sümpateeris lause :"Et Saksa veini täielikult nautida tuleb unustada, et oled kunagi varem üldse veini joonud.Siis kostab sinu ootuste vaikusesse veinimuusika, mille on esile mananud vihmast värkse õhk , laigulised orud ja tuulised puuviljaaiad-õrnade joontega visandatud looduse viljad."
Nautigem.
pühapäev, Jaanuar 08, 2012
Lose your head lose your head
Your beauty it’s inside you
Inside you
Don’t let ‘em bring you down no
The beauty is inside you
Don’t let ‘em bring you down
Cos you start your life today
Live any thoughts you’ve dreamed off
_______
Laul ütleb kõik.Ma olen rõõmus, et elus on niiiiiii palju häid, mõistvaid, toetavaid ning häid inimesi.
neljapäev, Jaanuar 05, 2012
Telli:
Postitused (Atom)