laskma minna

Tuba on sassis, aga ei viitsi sellega ka pihta alustada.Mõtlesin ühel päeval, et mul on liiga palju vaba aega, mis väsitab mind.võib-olla ma lihtsalt ei oska sellega midagi peale hakkata, aga seda laristada oskan küll.nagu ma olen tüüpiline sangviinik, kes alustades mõnda asja, avastab hoopis millegi muu.
võib-olla ma ei suuda lihtsalt enda mõtteid talitseda.
olen mõelnud pikka aega, et minna joogatrenni või kasvõi kodus alustada, kuna tunnen, et mu elus on see "miski" puudu, mida ma vajan oma energia kogumiseks.Lisaks pole ma ammu lugenud "Häid" raamatuid.Nüüd aga laenutasin raamatukogust Merit Raju raamatu "Hingele pai", mis tõi minuni selle maailmavaate uuesti tagasi, kui ma  gümnaasiumis olin.Selle lihtsa fakti, kuidas nautida ja kirjeldada enda ümber olevaid asju, laskudes ka sügavamatesse detailidesse.Ma mäletan ühte hetke, kui ma olin kodus ja kirjutasin toas oma päevikusse suve õhustikust või kuidas lapsed naeravad väljas ja "kiisu"(äike) nurrub taevas.Peale seda tundus kuidagi parem.See oli nagu jutustamine või rääkimine kellegile.Ma tundsin ennast äralaetud, sest ma sain pastakast välja juurida need sõnad, mis sulandusid tolle hetkega.See tunne on imeline!
Kahjuks ma ei saa enam neid hetki lugeda, sest otsustasin enda päevikud ära põletada.Otsustasin, et olen selle peatüki endas ära elanud ja aeg on alustada uus.Ehk siis Viies peatükk, nagu mu perekonnanimigi (Mul oli 4 pävikut).Liiga palju mõtlemine ja analüüsimine kõige peale, mis mu mõtetes, toob ka väga valusaid mälestusi ja mõtetega on neid väga lihtne eirata, aga kui kirjutamist alustad, siis sa kirjutad ennast tühjaks ning kõik mõtted paberile.Ma ei taha neid kurbi mõtteid enam.Ma olen leppinud juba paratamatusega.Sest meil kõigil on kunagi oma aeg.Ja me ei saagi inimest takistada, tal minna , kuna see pole meie otsustada vaid tema ning olgugi, et see teeb kurvaks saatjad, siis me peame uskuma, et Saatus soovis seda.Et see oligi Tema saatus.

Täpselt samamoodi nagu ma pean laskma Vardol minna sõjaväkke.
Ma polegi maininud, et Vardo läheb sõjaväkke.Ennem tundus see mõte minu jaoks hirmuäratav, aga kui Ma teda kõrvalt vaatasin ja nägin tema silmades kasvavat elevust nagu väikeses beebis otsustasin, et ma ei tohi teda takistada, kui Ta tahab minna.Olgugi, kui me oleme selle viimasel aastal palju läbi elanud ja ka vähem näinud, siis ma ikka kujutan enda ees ilusat tulevikku koos temaga.Ma tahangi näidata, et Ma olen Tema kõrval igasuguses halvas ja masenduses, nagu Tema on mulle olnud.Ma tahan näidata, et ma olen tugev naine, kes ootab enda Kallimat koju.Vanasti oli  veel raskem, sest osadel ei tulnudki oma Kallimad koju.
Raskused ongi selle seljatamiseks.Ma olen viimasel ajal pannud tähele, et meil on neid veel palju olnud.Justangu meid pantakse proovile.Kuid minu süda jääb truuks ja soojaks nagu alati.Nagu ka Temal.Ma loodan.

Väike öölaul

Öö vaikusse vajunud oli,

oli kuu pilvede kägaras.

Tähed langesid risti ja rästi, 

keerles kuu pilvede kägaras.

Pime ja pehme oli 

ja tähed tundsid sest rõõmu.

Must ja meeldiv oli,

ja mets jõi kuupaiste sõõmu.

Ja hulgana hobuseid sõi,

sõid rohtu uinuval aasal.

Ja kogu see hämar maailm,

heljus kuupaistes siia ja sinna.

Ja sinu silmad pärani, 

lasid end kaasa viia.

Ilus luuletus, mis meenutab suve 2010, kui ma veel ei teadnud, et Tema silmad viivadki mind kaasa pikale reisile.