ma jumaldan vanaemadega koos kokkamist, olgugi, kui me ainult teeme koos kõige lihtsamat rooga nimega praekartulid.mulle meeldib nende nippe enda "perenaise käsiraamatusse" kribada ja nende retsepte kodus järgi proovida.linnavanaemaga on vinge kaltsukates käia ja küsida teiselt nõu, kuigi maavanaema ei pelga iialgi ära kümne aasta vanust riidehilpu.linnavanaema toob alati maalt lilli linna, mis maavanaemale meeldib, et lill kasvab peenral.maavanaema töö ei lõppe iialgi otsa, kuigi linnavanaema suudab ka askeldamise vahepealt leida aega, et valmistada maagilisi pearoogasid.maavanaema on nii kaua, kui töö ei lõppe otsa-"elu pole ilma tööta midagi" (vanaisa ehk isaisa).linnavanaema elab päev päeva haaval.
kui ma laps olin, oli minu "teiseks suureks emmeks" maavanaema, kuid nüüd kui ma suureks kasvanud olen, on minu "suure emme" linnavanaema.ei oska enda tänulikkust väljendada sõnadega, aga teen seda enda südames ja seda ka pidevalt nendele meelde tuletades.kas just mul on vedanud, võib-olla ma lihtsalt oskan olla, mul on huvi kuulda ja rõõm enda eluhetki jagada koos nendega.ma hindan ja austan neid.ometigi nad on minu ema ja isa ülesse kasvatanud, siis on neil paljugi pajatada nende lapsepõlvest ja paljust muustki.
aitäh
ja pealegi vanaemade retseptid on ülekõige ;)
0 comments:
Postitage kommentaar